mihkelpõ e-ITSPEA

Interneti algusaegade kaks nähtust Täna sukelduks jälle ajalukku, täpsemalt vahetult enne veebi algust, ning uuriks kahte huvitavat tehnoloogiat. Üks nendest on siis midagi sellist, mis ka tänasele netikasutajale on ikka veel tuttav ja igapäevane, ja teine, mis mängis suurt rolli veebi eelkäijana, kuid on tänaseks kasutuselt maha võetud. Esmalt äkki räägiks siis just sellest teenusest, millega tänapäeva inimesed on tuttavad ja suure tõenäosusega kasutavad tihti. E-Posti sünd E-post on tegelikult pärit juba Interneti algusaegadest, kui katsetati arvuteid omavahel ühendada ning nende vahel andmeid edastada. Nimelt tekkiski see tehnoloogia nii-öelda kõrvalproduktina, kui 1971. aastal õnnestus Massachusettsi arvutiinseneril Ray Tomlinsonil saata tekstiformaadis sõnum teise arvutisse. Tegelikkuses oli sarnaseid süsteeme ka juba arendatud, aga need olid mõeldud spetsiifilistele asutustele ja arvutitele. Tomlinson tahtis seda muuta ning arendas seda tehnoloogiat edasi ja esitas selle siis ARP...

Modernse arvuti põhiorgan Selles artiklis räägiks natukene IT-ajaloost ning täpsemalt kolmest erinevast leiutisest, millest võib-olla pealkirja lugedes võib arvata, et iga leiutise lõpptulemus oli üks neist varianditest. Esmalt äkki alustaks komponendist, milleta oleks raske ette kujutada tänapäeval nii kompaktseid, kuid võimsaid arvuteid. Nimelt selleks leiutiseks oli transistor. Esmalt leiutati see 1947. aastal, patenteeriti 1948. aastal ning masstootmine algas 1954. aastal, millele järgnes suht varakult ka esimene transistoridel põhinev eksperimentaalarvuti TX-O. Tuleb tähele panna, et tegu ei olnud mitte esimese arvutiga üldse, vaid just transistoridel põhineva arvutiga. Arvuteid, mis reaalselt arvutuste ja muude tegevustega hakkama said, oli ka varem tehtud, kuid need põhinesid teistel tehnoloogiatel (nt raadiolambid). Need teised lahendused ei olnud nii ruumiefektiivsed kui transistorid, mis tähendas, et arvutite tootmise maksumus ja nende suurus olid tavainimestele kättesaamatud...