Posts

Virtuaalreaalsus kui pärismaailma asendus

Tere jälle. Seekord tahaksin rääkida virtuaalreaalsusest, tehnoloogiast, mille ümber on palju elevust, aga minu arvates räägitakse sellest tihti vales kontekstis. Mis üldse on VR? Virtuaalreaalsus on tehnoloogia, mis paneb kasutaja spetsiaalse prilliaparaadi kaudu nägema ja kuulma arvutiga loodud keskkonda. Näed enda ümber virtuaalset maailma, saad selles liikuda ja tegutseda, kõik ilma kodust lahkumata. On isegi mõnesi entusiaste, kes arvavad, et VR hakkab kunagi asendama reisimist, kontserte ja muid päriselu kogemusi. Ilmselt see päris nii heaks ei saa, aga siiski saab VR-iga teha paljuseid ägevaid asju, kas siis lihtsalt mängimine või väljaõppeks. Kus VR aga päriselt särab Minu arvates on VR kõige suurem potentsiaal hoopis tööalases väljaõppes. Põhjus on lihtne, VR võimaldab inimesel harjutada keerulisi või ohtlikke olukordi täiesti turvalises keskkonnas. Kujuta ette autoremontijat, kes saab virtuaalselt läbi teha mootori lahtivõtmise enne kui ta päris autot puutub, või arvutiehitaj...
Post a Comment
Read more

Kaugtöö - koroonapandeemia parim pärand

Tere jälle. Seekord tahaksin rääkida teemast, mis puudutab tänapäeval üha rohkem inimesi, nimelt kaugtööst. Koroonapandeemia sundis miljonid inimesed üleöö kodust tööle ning nüüd, mõned aastad hiljem, on selge et see ei olnud ajutine nähtus, vaid püsiv muutus selles, kuidas me tööd teeme. Kuidas selleni jõuti? Enne 2020. aastat oli kaugtöö suhteliselt haruldane ning enamiku tööandjate jaoks pigem erand kui reegel. Pandeemia, aga ei jätnud valikut, valitsused üle maailma seadsid uued reeglid, mille kohaselt pidid ettevõtted üle minema kaugtööle. Järsult kaugtöö kasutusele võtt tõi kaasa püsiva muutuse töökorralduses, mida nii firmad kui töötajad prognoosisid jätkuvat ka tulevikus ning, mis nüüd täna on näha vastas tõele. Kas kaugtöö on parem? See on küsimus, mille üle nii ettevõtted, kui ka töötajad tunnevad huvi ning vastus on minu arvates üllatavalt positiivne. 64% töötajatest usub, et nad on kaugtööd tehes produktiivsemad. Mis aga minu arvates veelgi olulisem on see, kuidas tööandjad...
Post a Comment
Read more

Kas koodimine peaks olema kohustuslik aine koolis?

Tere jälle. Seekord tahaksin arutleda küsimuse üle, mis on minu arvates muutumas üha aktuaalsemaks, nimelt selle üle, kas koodimine peaks olema kohustuslik aine koolis, sarnaselt matemaatika või emakeelega. Poolt Minu arvates on algprogrameerimise oskus tähtis isegi, kui inimene ei tööta IT valdkonnas. Me elame maailmas, kus praktiliselt iga töökoht puutub mingil määral kokku tehnoloogiaga. Ei pea olema programmeerija, et kodeerimise põhiloogikast kasu saada, see õpetab loogilist mõtlemist, probleemide lahendamist ja struktureeritud lähenemist, mis on kasulikud oskused igas valdkonnas. Samas, on sel oskule ka praktilist kasu mõnedele, kui on selged lihtsamad arusaamad mõnest programmeerimis- keelest, on võimalik läbi lihtsate for  tsüklite mingisugust info hulka kiiresti hallata ja saada vastused sekunditega võrreldes kui seda ise teha. Vastu Paar vastuväidet on ka. Kooliprogramm on juba niigi tihe ning uue kohustusliku aine lisamine tähendab, et midagi muud jääb vähemaks. Lisaks t...
Post a Comment
Read more

Stride

 Tere jälle. Seekord räägiks ühest huvitast USA firma, mis on minu arvates tehnoloogilisest vaatenurgast päris huvitav. Nagu ka pealkirjast on lugeda, firma on Stride Inc.  ja nende peamine pakkumine on virtuaalkooli lahendused USA omavalitustele.  Mis on Stride? Stride Inc on Ameerika hariduse tehnoloogiaettevõte, mis arendab ja pakub nii oma kui ka kolmandate osapoolte veebipõhist õppekava, tarkvaraplatvorme ja haridusalaseid teenuseid ehk alternatiivset lahendust traditsioonilisele füüsilisele koolile. Meile võib küll võõras tunduda mõtte, et terve oma koolitsükkel, algkoolist kuni gümnaasiumini läbida puhtalt kodust ja läbi interneti, aga just selline süsteem on USA-s juba võimaluseks olnud mõnedes osariikides/omavalitsustes, kes seda teenust on sisse ostnud. Kuidas see kõik välja näeb? Stride 'i virtuaalkool toimib nii, et õpilane logib iga päev sisse platvormile, kus ootavad teda tunnid, ülesanded ja materjalid, sarnaselt tavalise koolipäevaga, aga ekraani vahendus...
Post a Comment
Read more

Tehnoloogia eetika

Tere jälle. Seekord vestleksin ühe subjektiivse küsimuse üle, kas mingi tehnoloogia saab olla iseenesest eetiline või ebaeetiline? Sõltub kasutajast... Minu arvates ei saa tehnoloogia lihtsalt eksisteerides olla eetiline või ebaeetiline. Eelkõige, tehnoloogia on tööriist ning eetilisus tuleb alles mängu, selle kasutajast, kuidas seda kasutatakse ning eesmärgist. Kõige parem näide, selle kohta on näiteks nuhkvarad. Esialgu võib küll tunduda, et nende põhimõte, (salaja) andmete kogumine, kõlab küll selgelt ebaeetilisena. Aga sarnastel eesmärkidel loodud tehnoloogiaid kasutavad näiteks lapsevanemad, kes jälgivad oma alaealise lapse internetikasutust või siis organisatsioonid, kes monitoorivad nende IT seadmete staatust. Kas tehnoloogia muutus? Ei. Muutus kontekst ja kasutaja kavatsus. Teistpidi toimib sama loogika näiteks krüpteerimisega. Krüpteerimine kaitseb näiteks, tavakasutaja pangaandmeid ja meditsiiniinfot, see ilmselgelt hea asi. Aga täpselt sama tehnoloogiat kasutab lunavara, et ...
Post a Comment
Read more

Nuhkvara

 Tere jälle. Seekord tahaksin rääkida pahavaraliigist, mis on minu arvates kõige hirmutavam just seetõttu, et sa ei pruugi seda kunagi märgata kuni on juba liiga hilja. Räägin nuhkvarast ja sellest, kuidas seda kasutatakse ärikeskkondades väga nutikate finantspettuste läbiviimiseks. Kuidas nuhkvara ärisüsteemi satub? Enamasti algab kõik millestki igapäevasest. Näiteks tegeleb firma X raamatupidaja oma tavapäraste toimingutega ning töötleb läbi e-kirju, mida on oma postikasti saanud. Lõpuks jõuab ta kirjani, mis tundub esmapilgul täiesti tavaline, aga sellega kaasneva pdf file-i avamisega, on arvuti tagataustal nuhkvara ennast süsteemi paigaldamas. Kirju võis lihtsalt palju olla ja nende lugemine juba rutiine või lihtsalt pettis oli nii hästi koostatud, et raamatupidaja ka teist pilku pettisele ei pannud. Kuid just sellele nuhkvara lootiski ja nüüd, kui ta on juba ennast süsteemi sisse saanud on teda raske ära tuvastada ilma, et ta midagi aktiivselt teeks. Sest erinevalt lunavarast ...
Post a Comment
Read more

IT-tugilahendused Eestis

 Tere jälle. Seekord tahaksin rääkida ühest teemast, mis minu arvates ei saa Eestis piisavalt tähelepanu  nimelt sellest, kuidas peaks riik korraldama IT-tugilahenduste rakendamist puuetega inimestele. Tehnoloogiline lahendus või abivahend? Küsiks kohe, kas ekraanilugeja on sarnane klaviatuuriga, lihtsalt üks IT-seade? Või on see pigem kuuldeaparaadiga võrreldav abivahend? Kui käsitleme seda IT-lahendusena, langeb vastutus tõenäoliselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi alla. Kui aga abivahendina, siis peaks sellega tegelema Sotsiaalkindlustusamet. Praegu tundub olukord Eestis olevat kusagil vahepeal, mis tähendab, et kumbki organisatsiooni ei ole üksinda vastutav, mis jälle tähendab, et kumbki ei tegele teemaga nii palju, kui oleks see ainuvastutus. Rahastamine See on tõenäoliselt kõige valulikum koht, spetsiaalsed puudega inimestele mõeldud seadmed maksavad kordades rohkem, kui mass toodetud seadmed. Seega ka tähendab, et tavahinnaga paljud inimesed lihtsalt ei saa e...
Post a Comment
Read more