Tehnoloogia eetika

Tere jälle. Seekord vestleksin ühe subjektiivse küsimuse üle, kas mingi tehnoloogia saab olla iseenesest eetiline või ebaeetiline?


Sõltub kasutajast...


Minu arvates ei saa tehnoloogia lihtsalt eksisteerides olla eetiline või ebaeetiline. Eelkõige, tehnoloogia on tööriist ning eetilisus tuleb alles mängu, selle kasutajast, kuidas seda kasutatakse ning eesmärgist.

Kõige parem näide, selle kohta on näiteks nuhkvarad. Esialgu võib küll tunduda, et nende põhimõte, (salaja) andmete kogumine, kõlab küll selgelt ebaeetilisena. Aga sarnastel eesmärkidel loodud tehnoloogiaid kasutavad näiteks lapsevanemad, kes jälgivad oma alaealise lapse internetikasutust või siis organisatsioonid, kes monitoorivad nende IT seadmete staatust. Kas tehnoloogia muutus? Ei. Muutus kontekst ja kasutaja kavatsus.

Teistpidi toimib sama loogika näiteks krüpteerimisega. Krüpteerimine kaitseb näiteks, tavakasutaja pangaandmeid ja meditsiiniinfot, see ilmselgelt hea asi. Aga täpselt sama tehnoloogiat kasutab lunavara, et ohvri failid lukustada ja lunaraha nõuda. Tehnoloogia on olemuselt on sarnane, aga kasutaja kavatsused mitte.


Kokkuvõtvalt


Seega ei ole küsimus kunagi selles, mis tehnoloogia on, vaid selles, kes seda kasutab ja mis eesmärgil. Tehnoloogia on nagu nagu. Nuga, mis "headel" eesmärkidel lõikab köögivilju, võib teha ka kahju, kui kasutaja seda soovib, aga keegi ei süüdista nuga. Süüdistatakse inimest, kes seda hoidis.

Kasutatud allikad

1) https://www.philonomist.com/en/article/technology-really-morally-neutral
2) https://ideas.scotthartley.com/p/morality-in-technology

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Revolutsioon, põrumine ja lollus

Modernse arvuti põhiorgan Selles artiklis räägiks natukene IT-ajaloost ning täpsemalt kolmest erinevast leiutisest, millest võib-olla pealkirja lugedes võib arvata, et iga leiutise lõpptulemus oli üks neist varianditest. Esmalt äkki alustaks komponendist, milleta oleks raske ette kujutada tänapäeval nii kompaktseid, kuid võimsaid arvuteid. Nimelt selleks leiutiseks oli transistor. Esmalt leiutati see 1947. aastal, patenteeriti 1948. aastal ning masstootmine algas 1954. aastal, millele järgnes suht varakult ka esimene transistoridel põhinev eksperimentaalarvuti TX-O. Tuleb tähele panna, et tegu ei olnud mitte esimese arvutiga üldse, vaid just transistoridel põhineva arvutiga. Arvuteid, mis reaalselt arvutuste ja muude tegevustega hakkama said, oli ka varem tehtud, kuid need põhinesid teistel tehnoloogiatel (nt raadiolambid). Need teised lahendused ei olnud nii ruumiefektiivsed kui transistorid, mis tähendas, et arvutite tootmise maksumus ja nende suurus olid tavainimestele kättesaamatud...
Read more

Litsentsid

 Tarkvaralitsentsi valik Jätkaks taas sama teemaga, millest eelmises artikklis rääkisin, nimelt tarkvara litsentsid. Tarkvaraprojekti arendamisel on üheks oluliseks otsuseks sobiva litsentsi valimine. Tänapäeval on meil kasutada hästi mitmeid ja erinevaid litsentse, aga täna tahaks piirduda kolme põhilisega - ärivaraline litsents (EULA), GNU GPL ning BSD litsents. Kõik need erinevad üksteisest nii kasutajale antavate õiguste kui ka arendaja õiguste poolest. EULA Ärivaraline litsents ehk EULA puhul on tarkvara lähtekood suletud ning kasutajale antakse vaid piiratud õigused programmi kasutada. Sellise lähenemise eelis on eelkõige projekti koostaja kontroll, arendaja saab täielikult otsustada, kuidas tarkvara kasutatakse, levitatakse, ning tagab, et projekti on raske kopeerida, sest puudub ligipääs lähtekoodile. Puudusteks oleks, et kuna projekt on suletud koodiga, tähendab, et kui keegi tahaks sellele vabatahtlikult kaasa aidata, parandada vigu/edasi arendada, oleks see võimatu. GNU ...
Read more

Kadunud ja Kadumata Tehnoloogiad Ajaloost

Interneti algusaegade kaks nähtust Täna sukelduks jälle ajalukku, täpsemalt vahetult enne veebi algust, ning uuriks kahte huvitavat tehnoloogiat. Üks nendest on siis midagi sellist, mis ka tänasele netikasutajale on ikka veel tuttav ja igapäevane, ja teine, mis mängis suurt rolli veebi eelkäijana, kuid on tänaseks kasutuselt maha võetud. Esmalt äkki räägiks siis just sellest teenusest, millega tänapäeva inimesed on tuttavad ja suure tõenäosusega kasutavad tihti. E-Posti sünd E-post on tegelikult pärit juba Interneti algusaegadest, kui katsetati arvuteid omavahel ühendada ning nende vahel andmeid edastada. Nimelt tekkiski see tehnoloogia nii-öelda kõrvalproduktina, kui 1971. aastal õnnestus Massachusettsi arvutiinseneril Ray Tomlinsonil saata tekstiformaadis sõnum teise arvutisse. Tegelikkuses oli sarnaseid süsteeme ka juba arendatud, aga need olid mõeldud spetsiifilistele asutustele ja arvutitele. Tomlinson tahtis seda muuta ning arendas seda tehnoloogiat edasi ja esitas selle siis ARP...
Read more