IT-tugilahendused Eestis

 Tere jälle. Seekord tahaksin rääkida ühest teemast, mis minu arvates ei saa Eestis piisavalt tähelepanu  nimelt sellest, kuidas peaks riik korraldama IT-tugilahenduste rakendamist puuetega inimestele.

Tehnoloogiline lahendus või abivahend?

Küsiks kohe, kas ekraanilugeja on sarnane klaviatuuriga, lihtsalt üks IT-seade? Või on see pigem kuuldeaparaadiga võrreldav abivahend? Kui käsitleme seda IT-lahendusena, langeb vastutus tõenäoliselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi alla. Kui aga abivahendina, siis peaks sellega tegelema Sotsiaalkindlustusamet. Praegu tundub olukord Eestis olevat kusagil vahepeal, mis tähendab, et kumbki organisatsiooni ei ole üksinda vastutav, mis jälle tähendab, et kumbki ei tegele teemaga nii palju, kui oleks see ainuvastutus.

Rahastamine

See on tõenäoliselt kõige valulikum koht, spetsiaalsed puudega inimestele mõeldud seadmed maksavad kordades rohkem, kui mass toodetud seadmed. Seega ka tähendab, et tavahinnaga paljud inimesed lihtsalt ei saa endale selliseid lahendusi lubada. Minu arvates peaks riik siin selgemalt sekkuma. Kas siis luues selle teema jaosk eraldi fondi või mõne muu rahastamise võimalusega.

Mida teised riigid teevad?

Võrdluspunktina võib tuua Suurbritannia, kus on olemas eraldi Access to Work programm, mis katab tööl vajalike abivahendite kulud, sealhulgas IT-tugilahendused. See tähendab, et puudega inimene ei pea valima töötamise ja vajaliku tehnoloogia vahel. Siinkohal võiks Eesti võiks sellest õppida ja luua sarnane programm.

Mida ma otsustajana teeksin?

Kui ma peaksin täna otsuse tegema, siis seaksin kaks prioriteeti. Esiteks kohustaksin kõiki riigi rahastatud IT-süsteeme järgima ligipääsetavusstandardeid. Teiseks looksin selge rahastusskeemi isiklike tugilahenduste jaoks, sarnaselt prillide ja kuuldeaparaatide hüvitamisega.

Kasutatud allikad

1) https://business.scope.org.uk/assistive-technology-devices-definitions-how-disabled-people-use-the-web/

2) https://www.gov.uk/access-to-work