Revolutsioon, põrumine ja lollus
Modernse arvuti põhiorgan Selles artiklis räägiks natukene IT-ajaloost ning täpsemalt kolmest erinevast leiutisest, millest võib-olla pealkirja lugedes võib arvata, et iga leiutise lõpptulemus oli üks neist varianditest. Esmalt äkki alustaks komponendist, milleta oleks raske ette kujutada tänapäeval nii kompaktseid, kuid võimsaid arvuteid. Nimelt selleks leiutiseks oli transistor. Esmalt leiutati see 1947. aastal, patenteeriti 1948. aastal ning masstootmine algas 1954. aastal, millele järgnes suht varakult ka esimene transistoridel põhinev eksperimentaalarvuti TX-O. Tuleb tähele panna, et tegu ei olnud mitte esimese arvutiga üldse, vaid just transistoridel põhineva arvutiga. Arvuteid, mis reaalselt arvutuste ja muude tegevustega hakkama said, oli ka varem tehtud, kuid need põhinesid teistel tehnoloogiatel (nt raadiolambid). Need teised lahendused ei olnud nii ruumiefektiivsed kui transistorid, mis tähendas, et arvutite tootmise maksumus ja nende suurus olid tavainimestele kättesaamatud...