mihkelpõ e-ITSPEA

Intellektuaalomand Tänases artiklis vaataks täpsemalt, mis on WIPO intellektuaalomand, millised on selle erinevad komponendid ning mis on minu arvamus neist. Kuigi sageli arvatakse, et seadused on pigem juristide teema, puutuvad ka IT-inimesed nendega üsna tihti kokku, olgu selleks tarkvaralitsentsid, autoriõigused või muud digitaalse sisuga seotud küsimused. Nende valdkondade aluseks on suuresti ühe organisatsiooni põhimõtted - WIPO. Tegemist on ÜRO (Ühinenud Rahvaste Organisatsioon) all tegutseva organisatsiooniga, mis tegeleb intellektuaalomandi, nagu patentide, kaubamärkide ja disainilahenduste, rahvusvahelise korraldamisega. Lihtsamalt öeldes aitab WIPO kujundada, millised võiksid olla reeglid erinevates riikides. Just see organisatsioon on ka välja toonud peamised komponendid, mis moodustavad intellektuaalomandi. Kõige töökorras komponent Litsents on sisuliselt luba kasutada mingit teost, tarkvara või leiutist kindlatel tingimustel. See määrab ära, mida kasutaja tohib teha ja mid...

Neti eetika Tere jälle. Enne kui alustan teema põhiosaga, püstitaksin ühe küsimuse. Paljud teie seast arvavad, et enamus, kui just mitte kõik, mida netis teete, jääb anonüümseks ning ei leia oma teed tagasi teieni? Enamus esimestest neti kasutajatest vastaksid selle kohta jaatavalt, aga loodan, et paljud kogenumad on tänaseks sellest juba teadlikud ning mõistavad, et tegelikult on enamus tegevusi netis jälgitavad ning võivad tuua päris tagajärgi, kui silmapaistvalt käituda. Seega tahaksingi tänases artiklis rääkida nn neti eetikast ehk kirjutamata reeglitest, mida kasutajad võiksid meeles pidada, kui nad võrgus suhtlevad. Täpsemalt tahaks analüüsida juba olemasolevat reeglistikku, mille on välja toonud Virginia Shea oma raamatus “Netiquette”. See raamat anti välja eelmise sajandi lõpus, aga siiski võiks suurem osa nendest reeglitest ka tänapäeva Internetis kasuks tulla. Austa teiste inimeste privaatsust Minu arvates on just see Shea reeglitest kõige rohkem tänapäevaga seotud. Liiga tih...

Interneti algusaegade kaks nähtust Täna sukelduks jälle ajalukku, täpsemalt vahetult enne veebi algust, ning uuriks kahte huvitavat tehnoloogiat. Üks nendest on siis midagi sellist, mis ka tänasele netikasutajale on ikka veel tuttav ja igapäevane, ja teine, mis mängis suurt rolli veebi eelkäijana, kuid on tänaseks kasutuselt maha võetud. Esmalt äkki räägiks siis just sellest teenusest, millega tänapäeva inimesed on tuttavad ja suure tõenäosusega kasutavad tihti. E-Posti sünd E-post on tegelikult pärit juba Interneti algusaegadest, kui katsetati arvuteid omavahel ühendada ning nende vahel andmeid edastada. Nimelt tekkiski see tehnoloogia nii-öelda kõrvalproduktina, kui 1971. aastal õnnestus Massachusettsi arvutiinseneril Ray Tomlinsonil saata tekstiformaadis sõnum teise arvutisse. Tegelikkuses oli sarnaseid süsteeme ka juba arendatud, aga need olid mõeldud spetsiifilistele asutustele ja arvutitele. Tomlinson tahtis seda muuta ning arendas seda tehnoloogiat edasi ja esitas selle siis ARP...

Modernse arvuti põhiorgan Selles artiklis räägiks natukene IT-ajaloost ning täpsemalt kolmest erinevast leiutisest, millest võib-olla pealkirja lugedes võib arvata, et iga leiutise lõpptulemus oli üks neist varianditest. Esmalt äkki alustaks komponendist, milleta oleks raske ette kujutada tänapäeval nii kompaktseid, kuid võimsaid arvuteid. Nimelt selleks leiutiseks oli transistor. Esmalt leiutati see 1947. aastal, patenteeriti 1948. aastal ning masstootmine algas 1954. aastal, millele järgnes suht varakult ka esimene transistoridel põhinev eksperimentaalarvuti TX-O. Tuleb tähele panna, et tegu ei olnud mitte esimese arvutiga üldse, vaid just transistoridel põhineva arvutiga. Arvuteid, mis reaalselt arvutuste ja muude tegevustega hakkama said, oli ka varem tehtud, kuid need põhinesid teistel tehnoloogiatel (nt raadiolambid). Need teised lahendused ei olnud nii ruumiefektiivsed kui transistorid, mis tähendas, et arvutite tootmise maksumus ja nende suurus olid tavainimestele kättesaamatud...