Neti eetika

Neti eetika

Tere jälle. Enne kui alustan teema põhiosaga, püstitaksin ühe küsimuse. Paljud teie seast arvavad, et enamus, kui just mitte kõik, mida netis teete, jääb anonüümseks ning ei leia oma teed tagasi teieni? Enamus esimestest neti kasutajatest vastaksid selle kohta jaatavalt, aga loodan, et paljud kogenumad on tänaseks sellest juba teadlikud ning mõistavad, et tegelikult on enamus tegevusi netis jälgitavad ning võivad tuua päris tagajärgi, kui silmapaistvalt käituda.

Seega tahaksingi tänases artiklis rääkida nn neti eetikast ehk kirjutamata reeglitest, mida kasutajad võiksid meeles pidada, kui nad võrgus suhtlevad. Täpsemalt tahaks analüüsida juba olemasolevat reeglistikku, mille on välja toonud Virginia Shea oma raamatus “Netiquette”. See raamat anti välja eelmise sajandi lõpus, aga siiski võiks suurem osa nendest reeglitest ka tänapäeva Internetis kasuks tulla.

Austa teiste inimeste privaatsust

Minu arvates on just see Shea reeglitest kõige rohkem tänapäevaga seotud. Liiga tihti olen hiljuti kuulnud lugusid, kus on meelega levitatud teiste inimeste kõige privaatsemaid detaile, nagu nimi, aadress, telefoninumber, tuttavad jne.

Ma arvan, et kui autor oma raamatut koostas, ei osanud isegi tema ette kujutada, kui laiahaardeliseks Internet muutub ning kui palju inimesi maailmas seda kasutama hakkab. Seega ei osanud ta ka ette kujutada, et esialgsest reeglist, millega ta ilmselt tahtis lihtsalt rohkem tähelepanu juhtida heatahtlikele inimestele, et mõelda enne postitamist, saab nii oluline põhimõte.

Minu arvates tuleks seda reeglit isegi rohkem rõhutada tänapäeval, sest Internetis on kahjuks ka inimesi, kes meelega ja pahatahtlikult levitavad teiste inimeste andmeid. Selline käitumine võib aga päris elus tuua väga tõsiseid tagajärgi. Sest isegi, kui kellegi informatsioon on juba varem internetti positatud ja juba ära unustatud, on ikkagi väärkäitumine see jälle esile tuua ning "uuesti" avalikustada.

Austa teiste inimeste aega ja võrguühendust

Nüüd tõstaks esile selle reegli ning räägiks, miks see minu arvates enam ajakohane ei ole. Selle idee oli algselt üsna praktiline. Interneti algusaegadel olid võrguühendused üsna aeglased ning tihti tuli Internetti kasutada telefoniühenduse kaudu. See tähendas, et kui keegi saatis väga suuri faile, pikki sõnumeid või mõttetut infot, siis see võis teiste kasutajate jaoks võrku aeglustada või lihtsalt nende aega raisata.

Tänapäeval ei ole see reegel enam päris sama oluline kui varem. Enamusel inimestel on nüüd kiire Internetiühendus ning suured andmemahud ei tekita enam nii suuri probleeme kui kunagi varem. Samuti on inimesed teadlikumad, millisel platvormil nad asuvad, ning peaksid omal vastutusel hindama, kas seda pikka tekstilõiku, mille teine kasutaja on postitanud, on ikka mõttekas oma aja kasutamiseks lugeda.

Näiteks kui keegi veedab aega sotsiaalmeedias, siis ta juba teab, et seal on koos palju erinevaid inimesi ning ka erinevatel eesmärkidel. Mõned on tulnud mõistlikku arutelu pidama ja reaalseid mõtteid jagama, aga on ka pahatahtlikke inimesi, kes soovivad lihtsalt tüli norida. Minu arvates on nende kahe tüüpi inimese vahel võimalik üsna kiiresti aru saada paari lause põhjal, millisel eesmärgil ta arutelusse on tulnud, ning selle kaudu ka otsustada, keda peaks ignoreerima ja keda mitte.

Kasutatud allikad

http://www.albion.com/netiquette/corerules.html

https://www.kaspersky.com/resource-center/definitions/what-is-doxing