Winrar arendusmudel ja ärimudel

Sissejuhatus


Analüüsiks siis täna kahte mudelit ühe tuntud tarkvaraprojekti näitel, milleks on WinRAR. Olen selle valinud seetõttu, et tegemist on tarkvaraga, mis on mulle unikaalselt meelde jäänud. See on tarkvara, mis on nn free trial ehk tasuta saab kasutada ainult limiteeritud aeg, aga viis, kuidas see on välja arendatud teeb selle edasiseks kasutamiseks ilma maksmista eriti lihtsaks. Tegelt on see on ka nii öelda tarkvara feature ehk selliselt meelega mõeldud. WinRAR on failipakkimistööriist, mille lõi Eugene Roshal 1995. aastal ning mida arendab tänaseni win.rar GmbH.

Arendusmudel: Iteratiivne mudel


Minu arvates sobib WinRARi kirjeldamiseks kõige paremini iteratiivne ehk kordustega mudel, mille põhimõte on, et iga kordusega läbitakse kogu tegevusteahel uuesti ning kogutakse pidevalt tagasisidet järgmise tsükli jaoks. WinRAR on läbinud kümneid versioone alates 1.x-st kuni tänase 7.x-ni, ning iga versioon on toonud konkreetseid muudatusi, uued failivormingud, parem pakkimisalgoritm jne. See on minu arvates üsna klassikaline näide sellest, kuidas iteratiivne mudel päriselus välja näeb. Samas on WinRAR tuntud ka selle poolest, et reageerib uutele trendidele aeglasemalt kui konkurendid (kõige lihtsam on seda näha, kui vaadata, et WinRARi UI näeb välja nagu midagi 2000-dest tänapäevani), mis näitab iteratiivse mudeli jäikust.

Ärimudel: Freemium ehk jaosvara


WinRARi ärimudel on minu jaoks üks huvitavamaid näiteid sellest, kuidas lihtne idee võib töötada aastakümneid. Ametlikult pakub WinRAR 40-päevast tasuta prooviperioodi, mille järel peaks kasutaja litsentsi ostma, tegelikkuses aga jätkab tarkvara täisfunktsionaalselt tööd ka edasi. See on teadlik äriline valik, mis nagu ka eelnevalt mainitud on ka feature.
Selle põhjendus on, minu arvates, suht geniaalne. Eraisikud kasutavad tarkvara tasuta ning levitavad selle mainet, ning kui ettevõtted võtavad maine tagajärel tarkvara endale kasutamiseks, peavad nemad siiski litsensi ostama, et olla seaduse kuulekas ja vältida kohtuhagiseid. Nii on WinRAR suutnud üles ehitada globaalse kasutajaskonna ilma suuri summasid turundusele kulutamata.

Kasutatud allikad

https://www.win-rar.com/

https://breakevenpointcalculator.com/how-does-winrar-make-money-revenue-model-explained/

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Revolutsioon, põrumine ja lollus

Modernse arvuti põhiorgan Selles artiklis räägiks natukene IT-ajaloost ning täpsemalt kolmest erinevast leiutisest, millest võib-olla pealkirja lugedes võib arvata, et iga leiutise lõpptulemus oli üks neist varianditest. Esmalt äkki alustaks komponendist, milleta oleks raske ette kujutada tänapäeval nii kompaktseid, kuid võimsaid arvuteid. Nimelt selleks leiutiseks oli transistor. Esmalt leiutati see 1947. aastal, patenteeriti 1948. aastal ning masstootmine algas 1954. aastal, millele järgnes suht varakult ka esimene transistoridel põhinev eksperimentaalarvuti TX-O. Tuleb tähele panna, et tegu ei olnud mitte esimese arvutiga üldse, vaid just transistoridel põhineva arvutiga. Arvuteid, mis reaalselt arvutuste ja muude tegevustega hakkama said, oli ka varem tehtud, kuid need põhinesid teistel tehnoloogiatel (nt raadiolambid). Need teised lahendused ei olnud nii ruumiefektiivsed kui transistorid, mis tähendas, et arvutite tootmise maksumus ja nende suurus olid tavainimestele kättesaamatud...
Read more

Litsentsid

 Tarkvaralitsentsi valik Jätkaks taas sama teemaga, millest eelmises artikklis rääkisin, nimelt tarkvara litsentsid. Tarkvaraprojekti arendamisel on üheks oluliseks otsuseks sobiva litsentsi valimine. Tänapäeval on meil kasutada hästi mitmeid ja erinevaid litsentse, aga täna tahaks piirduda kolme põhilisega - ärivaraline litsents (EULA), GNU GPL ning BSD litsents. Kõik need erinevad üksteisest nii kasutajale antavate õiguste kui ka arendaja õiguste poolest. EULA Ärivaraline litsents ehk EULA puhul on tarkvara lähtekood suletud ning kasutajale antakse vaid piiratud õigused programmi kasutada. Sellise lähenemise eelis on eelkõige projekti koostaja kontroll, arendaja saab täielikult otsustada, kuidas tarkvara kasutatakse, levitatakse, ning tagab, et projekti on raske kopeerida, sest puudub ligipääs lähtekoodile. Puudusteks oleks, et kuna projekt on suletud koodiga, tähendab, et kui keegi tahaks sellele vabatahtlikult kaasa aidata, parandada vigu/edasi arendada, oleks see võimatu. GNU ...
Read more

Kadunud ja Kadumata Tehnoloogiad Ajaloost

Interneti algusaegade kaks nähtust Täna sukelduks jälle ajalukku, täpsemalt vahetult enne veebi algust, ning uuriks kahte huvitavat tehnoloogiat. Üks nendest on siis midagi sellist, mis ka tänasele netikasutajale on ikka veel tuttav ja igapäevane, ja teine, mis mängis suurt rolli veebi eelkäijana, kuid on tänaseks kasutuselt maha võetud. Esmalt äkki räägiks siis just sellest teenusest, millega tänapäeva inimesed on tuttavad ja suure tõenäosusega kasutavad tihti. E-Posti sünd E-post on tegelikult pärit juba Interneti algusaegadest, kui katsetati arvuteid omavahel ühendada ning nende vahel andmeid edastada. Nimelt tekkiski see tehnoloogia nii-öelda kõrvalproduktina, kui 1971. aastal õnnestus Massachusettsi arvutiinseneril Ray Tomlinsonil saata tekstiformaadis sõnum teise arvutisse. Tegelikkuses oli sarnaseid süsteeme ka juba arendatud, aga need olid mõeldud spetsiifilistele asutustele ja arvutitele. Tomlinson tahtis seda muuta ning arendas seda tehnoloogiat edasi ja esitas selle siis ARP...
Read more