mihkelpõ e-ITSPEA

 Tarkvaralitsentsi valik Jätkaks taas sama teemaga, millest eelmises artikklis rääkisin, nimelt tarkvara litsentsid. Tarkvaraprojekti arendamisel on üheks oluliseks otsuseks sobiva litsentsi valimine. Tänapäeval on meil kasutada hästi mitmeid ja erinevaid litsentse, aga täna tahaks piirduda kolme põhilisega - ärivaraline litsents (EULA), GNU GPL ning BSD litsents. Kõik need erinevad üksteisest nii kasutajale antavate õiguste kui ka arendaja õiguste poolest. EULA Ärivaraline litsents ehk EULA puhul on tarkvara lähtekood suletud ning kasutajale antakse vaid piiratud õigused programmi kasutada. Sellise lähenemise eelis on eelkõige projekti koostaja kontroll, arendaja saab täielikult otsustada, kuidas tarkvara kasutatakse, levitatakse, ning tagab, et projekti on raske kopeerida, sest puudub ligipääs lähtekoodile. Puudusteks oleks, et kuna projekt on suletud koodiga, tähendab, et kui keegi tahaks sellele vabatahtlikult kaasa aidata, parandada vigu/edasi arendada, oleks see võimatu. GNU ...

Intellektuaalomand Tänases artiklis vaataks täpsemalt, mis on WIPO intellektuaalomand, millised on selle erinevad komponendid ning mis on minu arvamus neist. Kuigi sageli arvatakse, et seadused on pigem juristide teema, puutuvad ka IT-inimesed nendega üsna tihti kokku, olgu selleks tarkvaralitsentsid, autoriõigused või muud digitaalse sisuga seotud küsimused. Nende valdkondade aluseks on suuresti ühe organisatsiooni põhimõtted - WIPO. Tegemist on ÜRO (Ühinenud Rahvaste Organisatsioon) all tegutseva organisatsiooniga, mis tegeleb intellektuaalomandi, nagu patentide, kaubamärkide ja disainilahenduste, rahvusvahelise korraldamisega. Lihtsamalt öeldes aitab WIPO kujundada, millised võiksid olla reeglid erinevates riikides. Just see organisatsioon on ka välja toonud peamised komponendid, mis moodustavad intellektuaalomandi. Kõige töökorras komponent Litsents on sisuliselt luba kasutada mingit teost, tarkvara või leiutist kindlatel tingimustel. See määrab ära, mida kasutaja tohib teha ja mid...

Neti eetika Tere jälle. Enne kui alustan teema põhiosaga, püstitaksin ühe küsimuse. Paljud teie seast arvavad, et enamus, kui just mitte kõik, mida netis teete, jääb anonüümseks ning ei leia oma teed tagasi teieni? Enamus esimestest neti kasutajatest vastaksid selle kohta jaatavalt, aga loodan, et paljud kogenumad on tänaseks sellest juba teadlikud ning mõistavad, et tegelikult on enamus tegevusi netis jälgitavad ning võivad tuua päris tagajärgi, kui silmapaistvalt käituda. Seega tahaksingi tänases artiklis rääkida nn neti eetikast ehk kirjutamata reeglitest, mida kasutajad võiksid meeles pidada, kui nad võrgus suhtlevad. Täpsemalt tahaks analüüsida juba olemasolevat reeglistikku, mille on välja toonud Virginia Shea oma raamatus “Netiquette”. See raamat anti välja eelmise sajandi lõpus, aga siiski võiks suurem osa nendest reeglitest ka tänapäeva Internetis kasuks tulla. Austa teiste inimeste privaatsust Minu arvates on just see Shea reeglitest kõige rohkem tänapäevaga seotud. Liiga tih...